Artur Rinne
Artur Rinne | |
---|---|
Sünniaeg |
25. september 1910 Narva |
Surmaaeg |
31. jaanuar 1984 Tallinn |
Rahvus | eestlane |
Artur Rinne (25. september 1910 Narva – 31. jaanuar 1984 Tallinn) oli eesti laulja, lavastaja ja telerežissöör.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Artur Rinne oli aastatel 1929–1934 Estonia ooperikoori laulja, 1934–1938 ja 1941–1944 sama teatri solist. Pärast Estoniast lahkumist 1938. aastal oli ta Esto-Muusika muusikariistade ja -tarvete äri müüja ("Kas soovite kuulda minu plaati, või laulan teile ise ette?")[1].
Teise maailmasõja lõpus 1944. aastal Artur Rinne mobiliseeriti, ta läbis Eesti SS-leegioni Kindralinspektuuri sõjakirjasaatjate kursused ja teenis 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisi Sõjakirjasaatjate rühmas[2], koos Jüri Remmelgase, Agu Kase, Avo Keerendi ja Karl Gailitiga.
Sõjajärgsetel aastatel 1945–1949 oli Artur Rinne Vanemuise teatri lavastaja.
Aastatel 1950–1956 viibis ta represseerituna Jertsevo vangilaagris Arhangelski oblastis Põhja-Venemaal.
Aastatel 1956–1970 töötas Artur Rinne Eesti Televisioonis ja Eesti Telefilmis režissöörina, 1947–1950 ja 1971–1980 oli Eesti NSV Riikliku Filharmoonia solist. Maetud Tallinna Metsakalmistule, teatritegelaste kvartalisse.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1960 – Eesti NSV teeneline kunstnik
Albumid
[muuda | muuda lähteteksti]- Artur Rinne (bariton), Melodija 1984
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Artur Rinne tütar on arst ja rahvatantsujuht Mallika Koel.[3]
Mälestusteraamatud
[muuda | muuda lähteteksti]- Kui ma olin väiksekene, 1969; 2. trükk 1973
- Laulud ja aastad, 1972; 2. trükk 1973
- Ja kägu kukub ra'al, 1980
- Kui ma olin väiksekene. Laulud ja aastad. Ja kägu kukub raal. Järelsõna: Arne Mikk. Eesti Päevalehe ja Akadeemia raamatusari Eesti Mälu, Tallinn 2010, 320 lk; ISBN 9789949452576
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- "Meie Artur"
- "Tädi Anna"
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Artur Rinne müüb oma häält. Esmaspäev, 10.09.1938, nr 37, lk 1
- ↑ Mart Laar, Sõjakirjasaatjad Saksa armees II maailmasõjas : ajakirjanduses avaldatud eesti ja saksa rindereporterite artiklid ja luuletused. Tallinn : Grenader, 2007 366 lk. ISBN 9789949422500
- ↑ Alo Lõhmus. Artur Rinne tütar: Ütlesin isale aastaid "onu". Maaleht/Delfi, 24.09.2010.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Laulab Artur Rinne (23 lauluteksti nootidega). Eesti Raamat, Tallinn 1973, 48 lk
- "Artur Rinne mälestused Estonia Teatrist" (lühendatud intervjuu Eesti Raadiole) – Muusikaleht 1998, nr 1 ja 2
- Artur Rinne 100. 166 laulu. Koostas ja kirjastas Inda Kõiva, 2009, 240 lk
- Artur Rinne, "Pääsukestest. Meenutus Arhangelski oblastist". Järelsõna: M. O. (= Mart Orav) – Akadeemia 2010, nr 9, lk 1593–1603
- Mu armas Väike! Artur Rinne kirjad Arhangelski vangilaagrist. Koostaja: Risto Lehiste, eessõna: Mati Põldre. Sari Elavik, nr 12. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Tallinn 2010, 144 lk; ISBN 9789949907120
Allikad
[muuda | muuda lähteteksti]- EE 14. köide, lk 429
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Portreefilm "Meie Artur" (autorid Grigori Kromanov ja Mati Põldre, Eesti Telefilm 1968) ETV2 arhiivis
- Tiit Merisalu, "Rinne laulis end rahva südamesse" (filmist "Meie Artur") – Postimees 8. juuni 1999
- Rein Veidemann. Taas üks kild Eesti saatuseloost – Artur Rinne Postimees.ee, 3. aprill 2009
- Kaire Kenk. Artur Rinne 100 – legend juba eluajal. Õhtuleht, 25. september 2010
- Artur Rinne. "Kolm lille". YouTube.com